The First Discourse about Bhaddiya
Paṭhamalakuṇḍakabhaddiyasutta
Bản dịch Tiếng Việt đang được cập nhật. Vui lòng tham khảo bản Tiếng Anh hoặc Pāli.
Evaṁ me sutaṁ—
ekaṁ samayaṁ bhagavā sāvatthiyaṁ viharati jetavane anāthapiṇḍikassa ārāme.
Tena kho pana samayena āyasmā sāriputto āyasmantaṁ lakuṇḍakabhaddiyaṁ anekapariyāyena dhammiyā kathāya sandasseti samādapeti samuttejeti sampahaṁseti.
Atha kho āyasmato lakuṇḍakabhaddiyassa āyasmatā sāriputtena anekapariyāyena dhammiyā kathāya sandassiyamānassa samādapiyamānassa samuttejiyamānassa sampahaṁsiyamānassa anupādāya āsavehi cittaṁ vimucci.
Addasā kho bhagavā āyasmantaṁ lakuṇḍakabhaddiyaṁ āyasmatā sāriputtena anekapariyāyena dhammiyā kathāya sandassiyamānaṁ samādapiyamānaṁ samuttejiyamānaṁ sampahaṁsiyamānaṁ anupādāya āsavehi cittaṁ vimuttaṁ.
Atha kho bhagavā etamatthaṁ viditvā tāyaṁ velāyaṁ imaṁ udānaṁ udānesi:
“Uddhaṁ adho sabbadhi vippamutto,
Ayaṁhamasmīti anānupassī;
Evaṁ vimutto udatāri oghaṁ,
Atiṇṇapubbaṁ apunabbhavāyā”ti.
Paṭhamaṁ.
SC 1Thus I heard: At one time the Gracious One was dwelling near Sāvatthī, in Jeta’s Wood, at Anāthapiṇḍika’s monastery. Then at that time venerable Sāriputta was instructing, rousing, enthusing, and cheering venerable Bhaddiya the Dwarf in countless ways with a Dhamma talk.
SC 2Then while venerable Bhaddiya the Dwarf was being instructed, roused, enthused, and cheered by venerable Sāriputta in countless ways with a Dhamma talk, his mind was freed from the pollutants without attachment. The Gracious One saw venerable Bhaddiya the Dwarf being instructed, roused, enthused, and cheered by venerable Sāriputta in countless ways with a Dhamma talk, and that his mind was being freed from the pollutants without attachment.
SC 3Then the Gracious One, having understood the significance of it, on that occasion uttered this exalted utterance:
SC 4“Above, below, everywhere free,
Not contemplating the conceit ‘this I am’,
Free like this, having crossed over the flood
Not crossed before, with no continuation in existence.”
Evaṁ me sutaṁ—
ekaṁ samayaṁ bhagavā sāvatthiyaṁ viharati jetavane anāthapiṇḍikassa ārāme.
Tena kho pana samayena āyasmā sāriputto āyasmantaṁ lakuṇḍakabhaddiyaṁ anekapariyāyena dhammiyā kathāya sandasseti samādapeti samuttejeti sampahaṁseti.
Atha kho āyasmato lakuṇḍakabhaddiyassa āyasmatā sāriputtena anekapariyāyena dhammiyā kathāya sandassiyamānassa samādapiyamānassa samuttejiyamānassa sampahaṁsiyamānassa anupādāya āsavehi cittaṁ vimucci.
Addasā kho bhagavā āyasmantaṁ lakuṇḍakabhaddiyaṁ āyasmatā sāriputtena anekapariyāyena dhammiyā kathāya sandassiyamānaṁ samādapiyamānaṁ samuttejiyamānaṁ sampahaṁsiyamānaṁ anupādāya āsavehi cittaṁ vimuttaṁ.
Atha kho bhagavā etamatthaṁ viditvā tāyaṁ velāyaṁ imaṁ udānaṁ udānesi:
“Uddhaṁ adho sabbadhi vippamutto,
Ayaṁhamasmīti anānupassī;
Evaṁ vimutto udatāri oghaṁ,
Atiṇṇapubbaṁ apunabbhavāyā”ti.
Paṭhamaṁ.